Tänavu 8. detsembril täitub 100 aastat olümpialiikumisest Eestis. Eesti Rahvusringhäälingu sporditoimetus valis sel puhul välja Eesti spordisajandi sada olulisemat spordisündmust ja -lugu. Sarja 20. loo peategelase, pikamaajooksja Enn Selliku poole sajandi tagused Eesti rekordid on ületamata siiani.
Jooksja Enn Sellik ei võitnud oma karjääris suuri medaleid. Ometi oli ta kergejõustikuiidol paljudele nõukogude ajal ja on siiani. Tugevaid pikamaajooksjaid on olnud Eestil teisigi, kuid Iisakult pärit Selliku juures oli midagi, mis lisaks tulemustele tähelepanu köitsid.
Manfred Tõnissoni käe all ja esialgu klassivend Ülo Kriisaga paarisrakendis tõusis Sellik Euroopa juunioride tippu. Sealt edasi – Montreali ja Moskva olümpiamängude finaaljooksudele – liikus Sellik juba üksi.
Selliku Eesti rekordid 5000 ja 10 000 meetri distantsil on varsti juba pool sajandit vanad ja püsivad siiani. Olgugi et Enn Sellik tegi oma suured jooksud ajal, mil Aafrika ei olnud maailma pikamaajooksus veel tooniandev jõud, ei tähenda, et toona olnuks kergem. Lisaks konkurentidele tuli Sellikul võidelda ka Nõukogude spordisüsteemiga, mis võis sageli olla veelgi tugevam vastane.
Enn Selliku kuulus lõpuspurt oli eestlaste jaoks omamoodi sümboolne ja andis lootust, et hoolimata sinu kohast lõpusirge alguses on alati võimalik ettepoole tõusta.