Kinnitatud:
Tartu Spordiseltsi „Kalev“
Juhatuse otsusega nr 4
18. mai 2004.a.
Tartu Spordiselts Kalev spordikool põhikiri
I ÜLDSÄTTED
1. Tartu Spordiseltsi Kalev Spordikool on eraõigusliku juriidilise isiku omandil põhinev erahuvialakool (edaspidi spordikool), mis lisaks haridusstandardit tagavatele koolidele pakub lastele ja noortele vastavalt nende soovile ja eeldustele täiendavaid võimalusi sportlikuks treeninguks, süvendatud spordiõppeks ja isiksusearenguks.
2. Spordikool on asutatud Tartu Spordiseltsi „Kalev“ (edaspidi omanik) juhatuse otsusega.
3. Spordikool tegutseb mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud Tartu Spordiseltsi „Kalev “ õppeasutusena.
4. Spordikool juhindub oma tegevuses erakooliseadustest, Tartu Spordiseltsi „Kalev“ põhikirjast ja töösisekorraeeskirjadest, käesolevast põhikirjast, kinnitatud ja registreeritud õppekavadest ning nendega kooskõlas omaniku poolt kehtestatud normidest, ettekirjutustest ja juhenditest ning teistest õigusaktidest.
5. Spordikooli asukohaks on Magasini 5. Spordikooli tegevuspiirkonnaks on Tartu linn. Erandkorras võib spordikooli õpperühmi olla teistes regioonides.
6. Spordikooli ametlik nimetus on: Tartu Spordiseltsi Kalev Spordikool.
7. Tartu Spordiseltsi Kalev Spordikool on 1959.a asutatud VSÜ „Kalev“ Tartu LNSK tegevuse jätkaja.
II SPORDIKOOLI EESMÄRGID JA ÜLESANDED
8. Spordikooli põhitegevuseks on spordikoolis viljelevate spordialade õpetamine ja treening.
9. Spordikool, soodustamaks laste ja noorte edukust nende põhitegevuses, püstitab järgmised eesmärgid ja ülesanded:
1) lastele ja noortele täiendavate sportimisvõimaluste loomine ja liikumisvaegus mõju likvideerimine;
2) laste ja noorte vaba aja sisustamine, mis on rajatud sportliku “ausa mängu” reeglitele rajatud tegevusega, kasvatamaks noortes positiivseid iseloomuomadusi;
3) laste ja noorte mitmekülgne kehaline arendamine ja tervise tugevdamine, tervislike eluviiside ja harjumuste kujundamine;
4) laste ja noorte eeldustele ja huvidele sobiva spordiala leidmine ning vastava treeningu organiseerimine maksimaalsete tulemusteni jõudmiseks juunioride ja täiskasvanute klassis;
5) laste ja noorte ettevalmistamine tipptulemuste saavutamiseks spordiseltsi ja rahvusvõistkonna liikmena rahvusvahelistel tiitlivõistlustel;
6) lastele ja noortele sporditeoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste andmine treeningu tõhustamiseks, iseseisvaks treenimiseks, spordiinstruktorite ja aktiivi ettevalmistamiseks.
10. Eesmärkide saavutamiseks spordikool:
1) organiseerib aastaringselt õppe-, kasvatus-, treeningtööd;
2) soetab õppe – treening – ja kasvatustööks vajalikke ruume ja rajatisi ning õppevahendeid;
3) korraldab spordivõistlusi ja – kursuseid, treeningkogunemisi ning võtab osa vabariiklikest ja rahvusvahelistest võistlustest;
4) teeb sporditegevuse korraldamisel koostööd riiklike ja omavalitsusorganitega ning haridus-, tervishoiu-, spordi- ja majandusorganisatsioonidega;
5) annab välja õppetööks vajalikke õppematerjale ja metoodilisi vahendeid;
III ASJAAJAMIS-JA ÕPPEKEEL
11. Spordikoolis toimub asjaajamine ja õppetöö eesti keeles.
IV STRUKTUUR JA KOMPLEKTEERIMINE
12. Spordikooli õppe – kasvatustöö toimub kolmes järjestikkuses ja erineva õppetsükliga
astmes:
1) algettevalmistusaste (AE) – õppetsükkel 2 aastat;
2) õppetreeningaste (ÕT) – õppetsükkel 4 aastat;
3) meisterlikkuse aste (M) – õppetsükkel 4 aastat.
13. Spordikooli osakondade, õpperühmade ja õpilaste arvu kinnitab direktori ettepanekul
hoolekogu vastavalt õppekavale.
14. Spordikooli õppe – treeningrühmad komplekteeritakse lastest ja noortest, kelle vanus
vastab õppekava nõuetele järgmiselt:
1) algettevalmistusastme rühmad komplekteeritakse füüsiliselt tervetest noortest, kes soovivad tegeleda spordiga;
2) õppe-treeningastme rühmad komplekteeritakse sportlike eeldustega lastest ja noortest, kes on läbinud algettevalmistusastme ning täitnud vastuvõtu üldkehalised ja erialased kontrollnormatiivid;
3) meisterlikkuse astme rühmad komplekteeritakse andekatest lastest ja noortest, kes on läbinud õppe-treeningastme, täitnud vastuvõtu üldkehalised ja erialased kontrollnormatiivid või on arvatud spordiseltsi ja vabariigi koondvõistkonna kandidaatideks.
15. Õpperühmade komplekteerimisel arvestatakse õpilase füüsilist ja bioloogolist vanust,
kehalisi võimeid, seniseid sportlikke tulemusi, võimete ja tulemuste arengu dünaamikat.
16. Spordikooli avamise põhinõudeks on:
1) bilansilise või üüritud spordibaaside ja administratiivtööks vajalike ruumide olemasolu;
2) kvalifitseeritud juhtiva ja pedagoogilise personali olemasolu;
3) rahaliste vahendite olemasolu.
17. Õppekulude osaliseks katmiseks võib omanik kinnitada igaaastase õppemaksu.
18. Õpilase väljalangemise korral on treener-õpetaja kohustatud ühe kuu jooksul rühma täis
komplekteerima
V ÕPPE – JA KASVATUSKORRALDUSE ALUSED
19. Spordikooli õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on omaniku poolt kinnitatud ja
Haridusministeeriumis registreeritud spordialade õppekavad.
20. Spordikooli õppekavades teeb muudatusettepanekuid direktor koostöös hoolekoguga.
Muudatused kinnitab omanik ja registreerib Haridusministeerium.
21. Spordikooli õppeaasta algab 01. septembril. Õppe – kasvatustöö toimub õpilastel haridusstandardit tagavate koolide õppetegevust või töötajatel põhitööst vabal ajal ning kestab 52 nädalat, sellest 46 nädalat spordikooli tingimustes ja kuni 6 nädalat individuaalplaani alusel või tervistavates spordilaagrites. Õppetreeningtöö toimub kinnitatud õppekava ning direktori poolt kinnitatud õppe- ja tunniplaani alusel.
22. Õppe-treeningtöö läbiviimise põhilisteks vormideks on:
1) rühma õppe-, treening- ja teoreetilised tunnid;
2) individuaalsed treeningud ja teoreetilised õppused;
3) meditsiinilis-taastavad protseduurid ja arstlik kontroll;
4) osavõtt võistlustest, õppe-treeningkogunemistest ja tervistav-sportlikest laagritest;
5) instruktori ja spordikohtuniku koolitus vastavalt seadusandlusele.
23. Spordikoolil on õigus õppe- ja kasvatustöö järjepidevuse tagamiseks korraldada
koolivaheaegadel spordilaagreid ning tiitlivõistlusteks valmistumisel õppe
treeningkogunemisi.
24. Spordikool korraldab kasvatustööd vastavalt kinnitatud plaanile. Kasvatustöö on suunatud maailmavaate kujundamisele, isiksuse igakülgsele harmoonilisele arendamisele, üldinimlike väärtuste hindamisele, suhtlemisoskuse arendamisele, sportlike eluviiside
väärtustamisele.
25. Arstlikku kontrolli teostab spordikooli omaniku taotlusel tervishoiuasutus.
Algettevalmistusastme õpilaste arstliku kontrolli teostab polikliiniku- või perearst
Õppe-treening- ja meisterlikkuse astme õpilaste arstlikku kontrolli teostamiseks sõlmib spordikool lepingu spordimeditsiini keskusega. Spordikooli iga õpilase kohta täidetakse arstliku kontrolli kaart.
VI SPORDIKOOLI ÕPILASTE VASTVÕTMISE, ÜLEVIIMISE,
VÄLJAARVAMISE JA LÕPETAMISE KORD
26. Spordikooli õpilaste vastuvõtu ja lõpetamise tingimused ning eeskirjad
kehtestab omanik vastavuses õppekavaga. Spordikooli õpilaseks võetakse vastu lapsed ja noored tema enda ja vanema (hooldaja) kirjaliku avalduse alusel. Õpilase vastuvõtt vormistatakse spordikooli käskkirjaga.
27. Õpilane arvatakse spordikoolist välja, kui ta:
1) süstemaatiliselt rikub spordikooli põhikirja, spordikooli juhtkonna poolt oma pädevuse piires antud korraldusi ning sportlikku režiimi;
2) puudub mõjuva põhjuseta õppe- ja treeningtööst pikema aja vältel.
28. Koolist väljaarvamine vormistatakse spordikooli käskkirjaga.
29. Õpilane võib spordikoolist lahkuda omal soovil selleks ettenähtud
korda järgides. Omal soovil lahkumine vormistatakse spordikooli käskkirjaga.
30. Õpilased viiakse üle järgmisse astmesse, kui nad on täitnud õppekavaga
kehtestatud üleminekunormid. Üleviimise kinnitab spordikooli hoolekogu ja vormistatakse käskkirjaga. Õppetreeningrühmast üleviimisel meisterlikkuse rühma
sõlmitakse õpilase ja spordikooli vahel leping.
31. Spordikooli lõpetajaks loetakse õpilased, kes on läbinud kõik
ettevalmistusastmed ja sooritanud lõpetamisnormatiivid vastavalt õppekavale.
Lõpetajale antakse spordikooli lõputunnistus koos hinnanguga sportliku ettevalmistuse kohta ja vabatahtliku spordiinstruktori kutse ning vastav spordikohtuniku kategooria. Lõpetamise kinnitab spordikooli hoolekogu ja vormistatakse käskkirjaga.
VII SPORDIKOOLI ÕPILASTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
32. Õpilasel on õigus:
1) osaleda valitud õpilasesindajate kaudu spordikooli probleemide lahendamisel;
2) saada teavet spordikooli, linna, piirkonna ja vabariigi spordikorralduse, spordivõistluste ja teiste spordiürituste kohta;
3) tutvuda spordikooli õppeplaaniga, treeningkoormuste ja esitatavate nõuetega enne õpingute alustamist spordikoolis;
4) kasutada treeningtöös ja võistlustel spordikooli inventari, seadmeid, spordivarustust ja spordirajatisi.
33. Õpilane on kohustatud:
1) järgima spordikooli põhikirja ja kodukorda;
2) osalema regulaarselt spordikooli õppe-ja kasvatustöös;
3) järgima sportlikku režiimi ja “ausa mängu” põhimõtteid;
4) hoidma spordikooli vara, inventari ja varustust;
5) hoidma spordikooli head mainet;
6) tasuma õigeaegselt õppemaksu.
VIII SPORDIKOOLI PERSONAL
34. Spordikooli personali moodustavad spordikooli juhid, treener-pedagoogid ja teised
töötajad.
35. Spordikooli personali koosseisu kinnitab omanik.
36. Spordikooli personali õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks
töösisekorraeeskirjadega, ametijuhenditega, töölepingutega ja käesoleva põhikirjaga, mis
on kooskõlas töösuhteid reguleerivate õigusaktiga.
37. Personaliga sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingud spordikooli direktor.
38. Treener-õpetaja atesteeritakse vastavalt kehtestatud korrale ja tingimustele.
39. Spordikooli töötajate palgatingimused kehtestab omanik töö tasustamist sätestavate
õigusaktide alusel.
40. Õppe-treeningtundide läbiviimisel õppe-treening- ja meisterlikkuse astmes kõigil
spordialadel võib kehtestatud treeningtundide normi piires lisaks põhi treener-õpetajale
rakendada täiendavalt tööle teisi spetsialiste.
41. Spordikooli direktoril, direktori asetäitjal õppeala, instruktor – metoodikul on lubatud läbi viia õppe – treeningtunde oma spordikoolis kuni 12 tundi nädalas koos töötasustamisega vastava kvalifikatsioniga treener-õpetaja palgamääraga.
42. Spordikooli personalil on õigus:
1) olla valitud spordikooli juht organitesse;
2) kasutada õppetöö läbiviimisel kooli vahendeid ja vara;
3) osaleda täiendõppekursustel vastavalt kehtivale korrale.
43. Spordikooli personal on kohustatud:
1) järgima igapäevase õppetöö läbiviimisel õppekavas sätestatut;
2) täitma töölepinguga kehtestatud nõudeid;
3) andma hoolekogu nõudmisel aru oma tööst;
4) tegelema regulaarselt erialase ja pedagoogilise enesetäiendamisega.
IX SPORDIKOOLI JUHTIMINE
44. Spordikooli juhtorganid on direktor ja hoolekogu.
45. Direktor:
1) direktor juhib ja esindab spordikooli järgides omaniku, õppenõukogu ja hoolekogu seaduslikke korraldusi;
2) direktor kannab vastutust spordikooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite sihipärase ja otstarbeka kasutamise eest;
3) direktor esitab hoolekogule kord kuue kuu jooksul ülevaate spordikooli õppetegevusest, majanduslikust seisundist ja õppemaksudest laekunud raha kasutamisest ning teatab viivituseta spordikooli majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja järelvalveorgani tehtud ettekirjutustest;
4) direktori kinnitab ametisse spordikooli omanik.
46. Spordikooli õppenõukogu
1) Spordikooli õppenõukogu ülesanne on õppetegevuse analüüsimine ja hindamine ning selle juhtimiseks vajalike otsuste tegemine.
2) Õppenõukogu liikmed on õppe- ja kasvatustegevusega seotud koolitöötajad.
3) Õppenõukogu võtab oma pädevuse piires üksikküsimuste lahendamiseks vastu otsuseid.
47. Hoolekogu
1) Hoolekogu on spordikooli kollegiaalne otsustuskogu, mille ülesanne on pedagoogide, õpilaste, lapsevanemate, vilistlaste ja toetajate organisatsioonide ühendamine õppekasvatustöö juhtimiseks ja tingimuste loomiseks;
2) Hoolekogu võtab vastu otsuseid spordikooli juhtimise küsimustes, mis on põhimäärusega antud tema pädevusse;
3) Hoolekogu pädevusse kuulub:
a. õppe-ja kasvatustöö üldplaneerimine;
b. õpilaste vastuvõtmine, väljaarvamine ja lõpetamine;
c. ettepanekute tegemine eesmärgi ja õppekava muutmiseks;
d. ettepanekute tegemine põhikirja muutmiseks;
e. muude küsimuste otsustamine.
4) Spordikooli hoolekogu on vähemalt 7 – liikmeline ja see valitakse kolmeks aastaks. Hoolekogust väljalangenud või kohustusi mittetäitnud liikmed asendatakse hoolekogu moodustamise korra järgi;
5) Hoolekogusse kuuluvad: direktor, omaniku, treener-õpetajate, lastevanemate ja teiste organisatsioonide esindajad. Hoolekogu valib enda hulgast esimehe ja jaotab liikmete vahel ülesanded;
6) Hoolekogu töökorra kinnitab omanik. Hoolekogu korralise koosoleku kutsub kokku direktor. Koosolekud toimuvad vähemalt üks kord kvartalis;
7) Hoolekogu erakorralise koosoleku kutsub kokku omanik, direktor või vähemalt ½ liikmeid. Erakorralise koosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt 7 päeva, näidates ära selle toimumise aja koha ja päevakorda esitatud küsimused;
8) Hoolekogu on otsustusvõimeline kui kohal on üle ½ liikmetest. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on tosustavaks hoolekogu esimehe hääl. Hoolekogu otsused on kohustuslikud kõigile
spordikooli töötajatele;
9) Hoolekogu koosolekud protokollitakse. Sellele kirjutavad alla hoolekogu esimees ja protokollija.
X SPORDIKOOLI FINANTSEERIMINE
48. Spordikool saab rahalised vahendid õppemaksudest, laekumistest sihtfondidest, asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja üksikisikute annetustest, sihtotstarbelisest toetusest riigi ja kohalikust eelarvest ning muudest laekumistest.
49. Omanikul on spordikooli kohta eraldi eelarve ning see on lahus tema teiste asutuste eelarvetest.
50. Õppemaksu suuruse, tasumise korra ja tähtajad kehtestab omanik. Seda ei muudeta õppeaasta jooksul. Õppemaksu suurust võib tõsta kuni 10% kahe õppeaasta vahel, kui spordikooli ja õpilase leping ei sätesta teisiti. Hoolekogu ettepanekul heade õppetöö tulemuste korral võib vabastada õpilase õppemaksu tasumisest või teha talle vastavaid soodustusi.
51. Spordikoolil on oma põhiülesannete täitmiseks omaniku loal õigusaktidega ettenähtud
korras õigus:
1) kanda maha oma bilansis olevat inventari ja materjale;
2) osta vajalikke seadmeid, õppevahendeid, inventari, pooltooteid ja teisi materjale juriidilistelt ja füüsilistelt isikutelt;
3) osutada teenuseid füüsilistele ja juriidilistele isikutele vastavalt sõlmitud lepingu tingimustele.
52. Spordikooli finantsaasta algab 01.jaanuaril.
XI ASJAAJAMINE, ARUANDLUS, JÄRELVALVE
53. Spordikooli dokumentatsiooni peetakse omaniku poolt kehtestatud korras.
54. Omanik peab spordikooli raamatupidamise arvestust õigusaktidega kehtestatud korras.
Spordikooli tulude ja kulude eelarve täitmise aruande kinnitab omanik.
55. Spordikool esitab oma tegevuse kohta statistilised ja finantsaruanded omaniku poolt
kehtestatud korras ja tähtaegadel.
56. Spordikooli finantsmajandustöö üle teostab kontrolli revisjonikomisjon.
XII TEGEVUSE LÕPETAMINE
57. Omanik algatab õigusaktidega sätestatud korras spordikooli tegevuse lõpetamise, kui:
1) spordikoolil puudub kuue kuu jooksul koolitusluba;
2) omaniku vastu on algatatud likvideerimismenetlus;
3) omanik või spordikooli hoolekogu on vastu võtnud otsuse, et edasine tegevus on muutunud ebaotstarbekaks.
58. Spordikooli tegevuse lõpetamisest teatatakse õpilastele, lapsevanematele, töötajatele ja
Haridusministeeriumile vähemalt neli kuud ette.